Ironman 70.3 on selleks aastaks lõppenud. Palju õnne meie MyFitness individuaalvõistlejatele ja ka tiimidele triatlonvõistluse eduka lõpetamise puhul! See oli meeleolukas teekond sihipäraste eesmärkide saavutamiseni. Teeme nüüd väikese tagasivaate sellele kogemusele ja taastumisele.

Vaatame lähemalt, kuidas triatlonvõistlusel läks.

Meie meeskondadel olid emotsioonid laes. “Emotsioonid on üldiselt head, üritus ise oli megaäge ja tiimiga olen väga rahul. Kaasaelajaid oli raja ääres palu ja see tegi jooksime veel mõnusamaks,” jagab Kristjan. Ta lisab: ”Jooksu enda kohta on kahetised tunded. Ühest küljest hea meel, et sain startida ja pigem hea tundega raja läbida. Teisalt ikkagi natuke alati kripeldab, kui endale püstitatud eesmärki täita ei õnnestu. Eks seda tulebki kasutada motivatsiooniks, et veel tööd teha ja siis uuesti proovida.”

”Emotsioonid on väga mitmekülgsed. Ironman on väga suur ja innustav üritus. Mul on südamest hea meel, et juba teist aastat sellest osa sain. Ujumine tundub aga Ironmani distantsist nii väike osa. Kaks korda on nüüdseks üritus tiimiga ette võetud, südames ei anna rahu mõte see individuaalselt ette võtta. Lubadusi ilma asjata ei anna, aga elame ja näeme. Ehk saan järgmisel korral selle katsumuse juba suuremalt ette võtta.” jagab enda mõtteid Laura-Lotte.

Vaatame ka lähemalt, kuidas läks viimasel hetkel meeskonnaga liitunud Martal: ”Isiklikku tulemust arvestades ei ole ma rahul. Üritus ise oli minu jaoks unustamatu kogemus, millest saab nii paljugi õppida ja vigade parandusi järgmiseks korraks teha. Kui mõtlen üleüldse võistluspäeva peale, siis mul läks väga hästi ja nautisin seda päeva.”

Kogenud Marek jagab enda osaluse kohta: ”Tunne on okei. Kuna olen seda juba üle kümne korra teinud, tundus see paraku nagu iga teine võistlus. Võrreldes eelmise aastaga läks sama hästi ja sõiduaeg tuli sama.”

Millise tundega lõpetasid meie individuaalvõistlejad?

Treener Maigi jagab enda esmase kogemuse muljeid: ”Tunne on lihtsalt mega! Ma olen nii õnnelik ja rahul. Väga uhke oli see võistlus läbi teha. Ma lubasin, et naudsin seda võistlust ja seda ma ka tegin!”

”Pärast ujumist oli kohe vahetusalasse jõudes nägu naerul ja meel rõõmus. Isegi konna ujudes tuli aeg päris hea. Ratas on mulle selle kolme kuu jooksul päris meeldima hakanud ja nii mõnus on seda kogu distantsi selle ägeda melu keskel läbida. Isegi vastutuul ei heidutanud. Lootsin vaid südamest, et ratas terveks jääb ning saaksin mõnusalt ja muretult jooksurajale minna. Peaaegu nii läkski ja suurema osa jooksust oligi mul suu kõrvuni, et kas tõesti oleni nii lähedal sellele, et saan teha linnukese oma unistuse täitmisele. See finiši joone ületamine on ikka mega uhke ja äge tunne küll!” rõõmustab Maigi.

Enda väljakutsuvast kogemuses räägib Anastasia, kes läbis Ironman 70.3 võistluse teist korda: ”Võrreldes eelmise aastaga oli kogemus absoluutselt teistmoodi. Füüsiliselt terve distants oli raskem, kuigi ettevalmistuse pooles mulle tundus, et olen paremas füüsilises vormis kui eelmisel aastal. Ma olin nii mitu korda lähedal sellele, et alla anda. Kui ma sain aru, et ei saa seda aega, mida tahtsin, siis mul kadus igasugune tahe jätkata. Niisama seda distantsi läbida ei olnud minu jaoks piisav. Minu pere ja sõbrade toetus aitas mul distantsi siiski lõpetada.”

Ma ei hakka peitma, et olin pettunud ja nutsin kui koju jõudsin.

Lisaks jagab Anastasia enda emotsioone: ”Enesetunne järgmisel päeval peale võistlust oli hea. Lihased olid küll valusad, aga polnud midagi hullu. Emotsioonid on segased. Sain aru, et väga väike protsent inimesi on üldse võimeline Ironmani läbi tegema. Kuna Lõpptulemus jäi minu jaoks eesmärgist liiga kaugele. Ma ei hakka peitma, et olin pettunud ja nutsin kui koju jõudsin.”

Milliseid katsumusi tuli rajal ületada?

“Vaimselt oli veelgi keerulisem, sest keha on ju ikka võimeline, isegi siis kui oled megaväsinud. See mida Sa iseendale oma peas ütled on game changer. Mul oli raske ennast hoida õigel lainel, toetada iseennast ja põhjendada, miks ma seda teen.” tõdeb Anastasia.

Laura-Lotte jagab võrdlust eelmise aastaga: ”Tunnen ennast hästi, rõõm oli näha ujumises ajalist edasiminekut võrreldes eelmise aastaga. Kõik sujus minu poolt kenasti. Suuna hoidmisega on mul vaatamata loogilisele rajale endiselt raskusi. Õnneks suutsin sel aastal ujuda tunduvalt sirgemalt kui aasta varem. Vaatasin ka teadlikult rohkem, kuhu ma ujun.”

”Vigastus õnneks ei andnud tunda ja ei seganud jooksu, mille üle olen väga rahul. See näitab, et taastumine sellest on läinud hästi ning olen seda õigesti teinud. Siit ainult tugevamana edasi!” ütleb Kristjan rahulolevalt.

Kuidas möödub osalejate taastumine?

”Kohe pärast võistlust tegin mõnusa venituse ja rullisin MyFitnessi telgis. Söin korralikult ja puhkasin. Järgmisel päeval oli tunda natukene jalgades, et midagi on tehtud, ent õnneks ei olnud midagi hullu.” jagab Maigi enda taastumisest.

Esimesed paar päeva võtsin väga rahulikult, ei teinud mitte midagi ja andsin kehale puhkust.

Treener Anastasia võtab taastumist rahulikumalt, tema planeerib enda taastumist nii: ”Võtsin mõned päevad vabaks. Plaanin kindlasti minna ka massaaži. Hea meelega läheksin küll kergele taastusjooksule, kuid võistluse ajal sain veidi vigastada ja see on veidi raskendatud. Varsti alustan taas jõutreeningutega ja jätkan ka jooga ja ujumisega.”

”Võistlusjärgse päeva võtsin taastumiseks ja puhkamiseks. Käisin discgolfi mängimas, et jalgadele rahulikku liikumist anda. Ülejärgmisel päeval jätkasin juba jooksutrenniga, et võib-olla sel aastal ka üks poolmaraton veel teha sügisel,” vihjab Kristjan.

Lisaks Kristjanile ja Polinale MyFitness Sunnyside tiimist, kaalutleb ka Marta sel aastal uuesti jooksutossud jalga panna: ”Esimesed paar päeva võtsin väga rahulikult, ei teinud mitte midagi ja andsin kehale puhkust. Praegu jätkan ettevalmistustega Tallinna Maratonil toimuva poolmaratoni jaoks.”

Kokkuvõttes: lõpp hea, kõik hea. Näeme järgmisel aastal!

MyFitnessi treenerid olid väga tublid ja valmis uusi väljakutseid vastu võtma. Seda teekonda läbides üksteist toetades, annab mõnusa energia. Tervislik eluviis annab jõudu ja hoiab vaimu tugevana! Selle aasta Ironman 70.3 triatlonvõistluse puhul ka nägime, et inimese keha on suuteline kõigeks. Milline on Sinu järgmine väljakutse?