MOVE by MyFitness
-
24oktoober
STAR ★ MOVE | Kuidas aktiivne eluviis aitab meil kiire elutempo juures saavutada edu?
Tegime juttu Tom Prioriga, kes kehastab peaosas Sergeid. Tom ise on suur spordisõber, kes korduvalt külastanud Eestis MyFitnessi spordiklubisid. Kuidas end äärmiselt kiire elutempo juures vormis hoida ja millised on näitleja treening- ning toitumisharjumused? Mõnusat lugemist!
-
22september
Personaaltreeneri roll minu treeningutel.
Kõikides MyFitnessi klubides liiguvad ringi rõõmsad, terved ja särasilmsed isikud. Tihti kannavad nad sinist särki, mille seljale on kirjutatud "personaaltreener". Usun, et olete neid kindlasti varem märganud või täna õhtul trenni minnes kindlasti märkate! Personaaltreeneri roll on eriti suur...
-
14mai
Kuidas personaaltreening on muutnud minu elu? Lisa-Mai ja Laura-Liza lugu.
Minu ja Laura-Liza teekond algas rohkem, kui 5 aastat tagasi. Saatsin universumile mõtte, et ühe toreda personaaltreeneriga võiks trenni teha küll ning järgmine hetk tutvustas meie ühine tuttav mind Laura-Lizale. Sellel hetkel oli rühmatreeningutest saanud minu jaoks juba rutiinne tegevus ning tundsin, et vajan järgmist sammu edasi arenemiseks. Laura-Liza oli MyFitness Viru klubis juba minu jaoks tuttav nägu, seega tundus meie esimene trenn nagu vana tuttavaga taaskohtumine.
-
4mai
Soovitused tervislikuks kaalulangetuseks
Tervislik toit on kindlasti inimorganismi vajadustepõhine toitumine, lähtudes põhitõdedest ning lihtsusest. Lähtudes värvidest, enesetundest, toitude tasakaalust ning kindlasti jättes välja kõik müüdid. Teha seda õnnest ja kindlasti mitte enesehävituslikult. Väärtustades ennast ja oma keha!
-
19aprill
Emotsioonide seos toitumisega
Emotsioonide seost toitumisega saab vaadata kahesuunaliselt. Emotsionaalne söömine. Siinkohal tuleb seletada lahti eraldi terminid „nälg“ ja „isu“. Kõige lihtsamalt seletades tekib nälg meil kaelast allpool ja isud kaelast üleval pool. Seega emotisonaalne söömine tuleneb isudest, need tekivad meil peas. Olgu selleks ajendiks tunnetest siis üksindus, igavus, ärevus vms. Kontrolli kaotades võib see viia ka ülesöömiseni ja pikemas perspektiivis rasvumiseni.
-
31märts
Kuidas kodukontoris õige toitumisega keskendumisvõimet parendada!
Praegune olukord, kus inimesed veedavad suurema osa oma ajast koduseinte vahel mõjutab oluliselt ka üldist enesetunnet. Ära on jäänud jalutuskäigud kontorisse või koolimajja, lõunapausi ajal sirutamised või treeningud, koolis kohustuslik kehalise kasvatuse tund jne. Istumist arvuti ekraani taga on oluliselt rohkem kui varem ning see kõik mõjutab tervist. Lähemalt räägime selles artiklis toidust ning selle mõjust vaimsele tervisele, kas toiduvalikud mõjutavad võimet keskenduda ning kuidas olla produktiivne kaasamõtleja videotunnis või koosolekul.
-
15märts
Tervisliku kaalulangetuse ABC
Uue aasta algus on paljudele inimestele andnud jõudu alustada erinevate projektidega, mis nõuavad keskendumist ja tähelepanu. Nii on see ka tervise ja kehakaaluga. Teame ju kõik, kui kergelt pühade perioodil lisakilod tulevad ning ka seda, kui raskelt need jälle kaovad. Selleks, et tervisliku kehakaalunumbri saavutamine sujuks ja tulemus oleks ka püsiv, vaatame üle mõned märksõnad, mis seda kõike saavutada aitavad
-
15veebruar
Kuidas personaaltreening on muutnud minu elu? Ksenia ja Viktoria lugu.
Olen kaalunud personaaltreeneri võimalust päris pikka aega. Kuna soov käia jõusaalis oli ammu ja ma mõtlen, mitte ainult niisama sihipäratult vehkida rauaga vaid teadlikult treenida. Jõudis õige hetk, kui tavalised rühmatreeningud olid juba piisavalt ammendanud ja treeningutes oli vaja midagi enamat, ilmselt nn vabadust. Siis kui mõte personaaltreenigutest oli kindel, kohtasin Kseniat jõusaali trennis StrongBody. Õige aeg, õige koht ja õige treener!
-
21november
Miks on uni oluline ja kuidas paremini uinuda?
Ilmselt on kõik kuulnud, et me peame magama, sest see on vajalik meie keha jaoks, et me saaks funktsioneerida ja olla produktiivsed. Millised on aga detailsemalt need protsessid, mida kvaliteetne uni meie keha heaks teeb?
-
26oktoober
Südamearstid: Eesti noorte liikumisharjumused panevad muretsema
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise aruande kohaselt liigub vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest soovitustele vastaval määral, tehes vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas.
