Tasakaalu leidmise kunst

Kadri Eisenschmidt

Ikevald Rannap (31) – artisti nimega Ike Rann – on muusikaareenil tegutsenud enam kui kümme aastat. Ta on töötanud nii Eestis, Rootsis kui Taanis, otsides ja leides inspiratsiooni uue muusika loomiseks. Tee on teda viinud rännakule ka kaugematesse paikadesse, nii lühemaks kui pikemaks perioodiks. Kiirelt liigub meie arutelu tasakaalule liikumises olemise ja hetkes olemise vahel. Kui oleme pidevas liikumises – kes füüsiliselt ilma peal, kes igapäevases elus erinevate projektidega – milles siis leida pidepunkt? Kus on kodu kui oled teel?

Kolm aastat tagasi rändas Ikevald Uus-Meremaal, kus tal õnnestus kohtuda AC/DC trummari Phil Rudd’iga. Kohe nii hästi, et sai kahe nädala jooksul tema elu kõrvalt näha. „Mäletan, et tema kodu seinad olid täis plaatinum ja kuldplaate, millest enamik muusikuid unistab. Kui paljud sooviks kas või ühte, siis neid oli seal nii palju, et mitmed ei mahtunud seintele ära. Need vedelesid seinte ääres põrandal ning osad neist olid õues, sest ei mahtunud tuppagi ära. Maja ees olid Bentleyd ja teised toredad autod. Kui ühe auto võtmed olid kusagile diivani vahele kadunud, siis öeldi nii muuseas, et ah, ma ei leia neid praegu. Võta see McLaren siis. Milline paradoks – enamus maailma töötab nende esemete nimel ning inimene, kel on need olemas, sisuliselt ei hooli neist. Selles peitus minu jaoks oluline tähelepanek,“ räägib Ikevad. „Ma märkasin tema seisundit. Sul võib olla oma helikopter ja mida kõike veel, kuid see ei tähenda, et inimene on südamest rõõmus. See oli hetk, mil hindasin ümber oma väärtused – tahtsin olla õnnelik olenemata sellest, mis minu ümber toimub või mida oman.“

„Unistasin ka mina nooremana palju sellest, et saaksin reisida ja muusikat teha. Tuuritada, nagu maailmakuulsad artistid. Uskusin, et kui saan niimoodi elada, siis olen õnnelik. Ühel hetkel läksin aga lihtsalt teele. Mitte küll eralennuki või mugavustega tuuribussiga. Läksin vaid seljakoti ja kitarriga, sooviga teha muusikat ja kogeda maailma. Mu unistus sai mingil viisil teoks, kuid ma ei osanud ette näha, et kõigest, mida nende kolme aasta jooksul kogen ja inimestest, keda oma teel kohtan, saavad suurimad õppetunnid minu senises elus,“ jutustab Ikevald loo transformatsioonist oma mõtetes ja inspiratsioonist, millest on kannustatud ka tema septembri lõpus ilmunud album ja singel „Synchronize“. “Maailm pole kunagi nii kontaktis olnud kui täna, kuid samas pole ma kunagi varem märganud ka nii palju üksindust. Sellepärast on meil vaja rohkem lähedust! Vaadata üksteisele sügavalt silma ning küsida, kuidas sul päriselt läheb? Ja vahel võib lähedus tähendada ka endaga kontaktis olemist – oma vajaduste ja mõtete kuulamist ning nendele ruumi andmist,“ räägib ta plaadi sündimisest.

Foto: Kaupo Kikkas

Oled kõik, mida vaja

Lisaks on paradoksaalne, kuidas rännates teisele poole maakeral, kodust võimalikult kaugele, on võimalik kodu leida iseendas. „Vahel oled sina ise ainus kodu ja sõber, kes sul on. Siis on väga oluline iseendaga hästi läbi saada,“ tõdeb Ikevald. Teel olles on pind jalge alt kerge kaduma. Ühtäkki võime leida end positsioonis, kus tuleb kogu edu ja õnnelikkuse kontseptsioon enda jaoks ümber sõnastada. „Kui pikaajaline unistus või eesmärk, mille nimel on palju vaeva nähtud, saab teoks – kas oleme sellest õnnelikumad? Või on see hoopis midagi, mis hoiab meid töös – suunab meie tähelepanu sellele, et õnn on kuskil mujal, mitte siin?“ küsib ta. „On lihtne jutustada endale lugu, et kui ma selle ära teen või saavutan, VOT SIIS – SIIS olen õnnelik!“ räägib Ikevald. „Kuid kui eesmärk on saavutatud või mõni unistus on „bucketlistist“ maha tõmmatud, siis võime avastada, et jah – korraks oli hea meel, kuid tegelikult me sellest oluliselt õnnelikumaks ei muutunud. Seega hoiame end lihtsalt hõivatuna tegevuste ja eesmärkide püstitamisega, et mitte tegeleda endaga.“

„Minagi vaatasin teel olles rohkem peeglisse kui varem. Pidin lahti laskma eeldusest, et minu õnn sõltub välistest asjadest. Et mingid eeldused, nagu tuuritamine või rahanumbrid peavad olema selleks täidetud, et võiksin olla õnnelik,“ kirjeldab ta. „Alguses oli see võõras, kuid ajaga on see kergemaks läinud. Olen lasknud lahti ootustest, kuidas asjad peavad olema ning alles siis leidsin oma kodu teel olles enda seest. Õppisin end hoidma ja kuulama. Alles siis sain aru, et meis kõigis on olemas kõik, mis vaja, et võiksime kogu aeg õnnelikud olla.“

Transformatsiooni väärtus

Just selles mõttemuutuses seisneb Ikevaldi jaoks tõeline väärtus. Siit saab alguse tasakaal. „Õnn ei ole omaette eesmärk. See on pidev seisund,“ selgitab muusik.

Taoline reflektsioon vajab aga aega ja ruumi. „Teinekord on just iseendale kõige raskem otsa vaadata,“ räägib Ikevald. „Püüda mõista oma hetkeseisundit ja seda aktsepteerida ilma hinnanguid andmata ei tule alguses loomulikult. See on aga aluseks sellele, et võiksime olla olemas ka end ümbritsevate inimeste jaoks. Teiste heaolu ei peaks tulema meie enda heaolu arvelt. Selles ei ole midagi isekat. Vastupidi, see on tervete suhete alus. Soovin, et meie kõigi ümber oleks inimesed, kes viiksid meid edasi ja toetaks meid meie rajal ning et võiksime ka ise olla teiste jaoks sellised inimesed,“ lõpetab ta.

Ikevaldi rännakutest inspireeritud album „Synchronize“ ilmub 01.11.2019 ja album on kättesaadav YouTube’is, Spotify’s ja SoundCloudis.