Kontoriroti trennipäeviku eelmise osa avaldamisest on nüüdseks jupp aega mööda läinud. Vahepeal on kevadest märkamatult suvi saanud ja puhkuste hooaeg praeguseks täies hoos. Ehkki suvi pakub meile rohkelt vabadust ja liikumisvõimalusi, on tegemisi-toimetamisi nii palju, et puhkuseplaanide kõrval trennimõtete jaoks enam väga palju ruumi ei jää. Nii jäin ka mina puhkuseplaanide tegemisel oma ajaplaneerimisega pisut jänni – kõike seda, mida suve jooksul teha tahaks on ju nii palju, puhkusepäevi aga alati paar tükki liiga vähe.

Täna ei taha ma aga rääkida ajaplaneerimisest, vaid liigun ajas pisut tagasi, et jätkata sealt, kus jutt eelmise päevikusissekande juures pooleli jäi. Eelmisel korral kirjutasin, kuidas mul esimeses trennis läks – motivatsioon oli laes ja trenn andis ainult indu juurde. Et esialgsest plaanist kinnipidamine liiga raskeks ei läheks ja trenni tehes ikka järjekindlalt edasi liikuda, otsustasin ma kohe alguses enda jaoks läbi mõelda, mis on mu eesmärgid ja kui palju mul nende saavutamiseks vaeva tuleb näha. Ehk kus ma olen ja kuhu jõuda tahan.

Kõigi oma tegevuste juures meeldib mulle, kui mul on võimalik näha mõõdetavaid tulemusi. Nii tean ma, kas liigun õiges suunas või tuleks eesmärgini jõudmiseks midagi algses tegevuskavas muuta. Seega teadsin ka treeningutega alustades juba kohe alguses, et pelgalt kaalunumbrist ja mõõdulindist mulle ei piisa – mul on vaja detailsemalt ja üksikasjalikumalt mõõdetavaid näitajaid.

Kaalunumber ei ütle Sulle seda, milline on Sinu keha koostis – kui suur on rasvaprotsent, milline on lihasmass või kuidas on lihased ja rasv kehas jaotunud. Kõik see mõjutab aga väga palju seda, kui intensiivselt oled sa valmis treeningutega alustama ning milline oleks sobivaim treening. Seega otsustasin kõik spetsiifilised näitajad välja selgitada ja ära fikseerida, et hiljem oleks hea tulemusi algse seisuga võrrelda.

Selleks on olemas väga kiire ja lihtne võimalus, mida saab teha vaat et möödaminnes enne trenni minekut – nimelt kehaanalüüs. Kehaanalüüsi abil saab lisaks tavapärastele mõõtudele-kaaludele teada näiteks keha bioloogilise vanuse, rasvaprotsendi, rasvavaba kaalu ning baasainevahetuse. Kui näitajad ei ole tasakaalus, pakub analüüs välja ka soovituslikud muudatused toidu kaloraažis.

Mõeldud-tehtud. Panin kehaanalüüsi läbiviimiseks aja kirja ning sain mugavalt enne trenni analüüsikabinetist läbi hüpata. Natuke tuli arvestada sellega, et mõned tunnid enne mõõtmist ei tohiks süüa, ega kohvi juua (mis muidugi on mulle kui harilikule kontorirotile liigiomaselt ääretult raske väljakutse), üldiselt aga seda käiku liigselt planeerima ei pidanud. Tulemused olid seda huvitavamad ja see üks väike andmetega täidetud A4, mille analüüsilt kaasa sai, pakkus hiljem mõtteainet tükiks ajaks. Kas Sina tead näiteks milline on Su keha bioloogiline vanus? Või kui palju kaaluvad Su lihased? Ja mida kogu selle infoga siis peale hakata?

Õnneks selgitas treener konsultatsiooni käigus kõiki näitajaid väga põhjalikult. Koju jõudes sai paber seinale kinnitatud ning eesmärkidega tegevuskava sinna kõrvale joonistatud. Kava koostamisel lähtusin lisaks kehaanalüüsile ka koormustesti tulemustest. Koormustestist kirjutan aga lähemalt juba järgmises osas.

KOMMENTEERIB: Kadri Paat, MyFitnessi jõusaali- ja personaaltreeningute juhtTreenides on kindlasti oluline mõista asjaolu, et kaalunumbri langus või tõus ei tähenda alati seda, et teeme trenni õigesti või liigume õige eesmärgi suunas. Muidugi on suure ülekaalu puhul kaalunumbri langus õiges tempos igati hea näitaja, küll aga ei tarvitse see sugugi nii olla kõhnemapoolse inimese puhul, kes soovib enda üldist vormi parandada.Enda kogemustest ja tööst klientidega lähtuvalt olen läbi teinud mitmeid programme, kus kliendi visuaalne vorm, väljanägemine ja enesetunne paranevad märgatavalt ning kaalunumber seejuures oluliselt ei muutugi või isegi tõuseb paari kilo võrra. Kui peeglist vaatab vastu ilus ja väga heas vormis keha, on kliendid isegi aru saanud, et kaal on tõesti pelgalt vaid number. See, mis tõeliselt loeb, on keha koostis.Kehaanalüüs ei näita küll 100% täpselt ära, mitu grammi meie kehas on rasva või lihasmassi, kuid siiski annab see nii treenerile kui ka kliendile päris hea ülevaate, millises suunas tuleks treeningutega liikuda. Samuti on see väga heaks motivaatoriks, kui korrata analüüsi peale regulaarset treenimist personaaltreeneri käe all. Nii saame näha, mis on meie kehas muutunud mitte ainult kaalu osas vaid ka selle koostises.

Kontoriroti trennipäevik ilmub raamatupidamis- ja maksuinfoportaali www.RMP.ee ja Eesti suurima spordiklubide keti MyFitness koostöös, et juhtida tähelepanu istuva tööga kaasnevatele probleemidele ning liikumise olulisusele ja propageerida tervislikumat eluviisi.