MyFitness

Heaolu ja õnnelikkuse saavutamise teadus

Personaaltreener Melissa Mänd

Usun, et igaüks meist soovib olla õnnelik ja tunda heaolu igapäevaselt. Selleks, et saavutada maksimaalne rahulolu saame me ise päris palju ära teha. Rõõmustav võiks olla asjaolu, et need asjad, mida me iseenda heaolu suurendamise jaoks teha saame, on tegelikult meie endi kätes ja need on täiesti tasuta. Enamik käesoleva postituse infost on võetud kokkuvõttena Yale University online kursuselt „The Science of Well-being“, kus on kasutatud erinevaid teadusuuringuid ja raamatuid seisukohtade selgitamiseks.

Asjad, mida me arvame, mis teevad meid õnnelikuks, aga tegelikult ei tee, on seesugused, mille jaoks me panustame tihti rohkem aega ja raha, kuigi samal ajal saaksime hoopis keskenduda olulisemale, mis suurendavad meie heaolu pikemaajaliselt, kui mitte igaveseks. Selgitan, mis on need asjad, millele me ei peaks keskenduma õnne seisukohalt ning millele peaksime just rohkem tähelepanu pöörama, et oma õnne ja heaolutunnet suurendada igaveseks.

Mida me arvame, mis teeb meid õnnelikuks, aga tegelikult ei tee

Mõtle oma peas, mis Sind teeb õnnelikuks? Kas Sul on need asjad olemas või pingutad Sa nende nimel igapäevaselt? Tihtilugu tuuakse siinkohal heaolu suurendavate asjadena välja näiteks head töökohta ja head palka või häid hindeid koolis, ideaalset ja ilusat vormitud keha või välimust, armastust ja suhteid ning ilusaid asju (kodu, auto jm). Need asjad võivad meid küll õnnelikuks teha, kuid seda tihti vaid mingiks perioodiks ning siis see õnnetunne kaob ja hääbub.

Miks me arvame, et need asjad meid õnnelikuks teevad? Meie mõistus söödab meile ette valearvamusi ja eeldusi ning me ise ei pruugi seda üldse tajuda enne, kui me pole seda kogenud. Meie mõistust pole nii lihtne petta, sest tihti ta näeb seda, mida ta tahab näha ning tegutseb intuitsiooni ajendil, tuues meieni valeinformatsiooni meie õnne osas.

Personaaltreener Melissa Mänd

Lühiajaline õnnetunne

Tihti me võrdleme end liiga palju teistega, mistõttu ei pruugigi teatud asjad, mida me saavutame meie õnnetunnet suurendada, vaid hoopis panna meid halvemini tundma. Me kipume asju hindama absoluudi järgi ning mitte võtma aluseks realistlikke võrdlusi. Kui me midagi saavutame, siis peaksime olema enda üle uhked, kuid pahatihti meie alateadvus viskab meile ette võrdlusi inimestega, kes on enne meid juba sarnast asja saavutanud või oli meist mingis mõttes parem.

Me harjume nii positiivsete kui negatiivsete asjadega, mistõttu nendest saadav emotsionaalne efekt on ajutine ning kaob järk-järgult, misjärel me hakkame neid asju võtma iseenesestmõistetavatena. Seda nähtust nimetatakse kui hedoonilist adaptsiooni (hedonic adaptation). Siinkohal võib näidetena tuua kooli sisse saamise, sportliku tulemuse saavutamise, parema töökoha, palgatõusu või näiteks kaalulangetuse. Meil kipuvad olema eelarvamused mõju kestvuse osas, arvates, et see on pikaajaline ning heaolutunne kestab veel kaua, kuid tihti hääbub see kiirelt.

Seepärast peaksime keskenduma tegevustele, mis on pikaajalise õnnetunde ja heaolu saladusteks. Õnnelikkuse saavutamiseks saame rakendada erinevaid tegevusi ja praktikaid. Järgnevalt kirjeldame olulisemaid tegevusi, mida rakendades saame oma heaolu ja õnnetunnet suurendada jätkusuutlikult ja pikaajaliselt.

Hetkes olemine ja tänutunne

Osata hinnata kogemusi, hetki ning olla füüsiliselt kohal, on üks vajalikumaid oskusi, mille poole peaksime püüdlema, et saavutada heaolu ja õnnetunnet. Kui Sa oskad teadvustada, et oled osa saamas mingist erilisest kogemusest, oskad seda kõrvalt vaadata ja võtta sellest maksimumi, siis tõenäoliselt suurendad oma õnnetunnet maksimaalselt. Heaks tehnikaks on hetkeks peatuda, kui Sa teed midagi, mida tõeliselt naudid. Peatu, keskendu sellele, kuidas see tegevus Sind tundma paneb, naudi seda, tee hetkeks midagi muud ja tule siis selle tegevuse juurde tagasi. Uuringute kohaselt aitab nauditavate tegevuste vahele pauside tegemine, nende nö jupitamine meil veel enam neid hetki väärtustada.

Me peaksime oskama olla tänulikud asjade üle meie elus. Nende seas ka pealtnäha iseenesestmõistetavate asjade üle nagu kasvõi naeratus ja naermine, lühike vestlus kellegagi, hea raamatu lugemine, naljaka loo jutustamine, hea toidu nautimine, jalutuskäik looduses, mõnus ja kosutav dušš või värske lillelõhn. Nautida hetke üksi või jagades seda momenti kellegagi on vajalik oskus, et suurendada meie õnnetunnet ja olla tänulik ka väikeste asjade eest. Jagades oma erilisi hetki – kirjutades need üles iseenda jaoks, jätta mälestuseks pilt või suveniir või rääkida oma kogemusest, avastusest sõbrale, perele või partnerile on hindamatu väärtusega.

Kui iga päev mõelda ja kirjutada üles asjad, mille üle Sa oled tänulik oma elus, muudab see Sind üleüldse õnnelikumaks ja paneb Sind tahtma tegema asju, mis Su õnnetunnet veel enam suurendavad. Üheks suurimaks õnnetunde suurendajaks peetakse tänukirja kirjutamist oma partnerile, sõbrale, vanemale või kellelegi, kes on Su elu positiivselt mõjutanud. Lihtsaim asi,
mida me ise teha saame, ongi üles kirjutada iganädalaselt või igapäevaselt asjad, mille eest oma elus oleme tänulikud.

Kogemustesse investeerimine

Kogemused mõjuvad meie heaolutundele pikaajaliselt ja nende juurde tagasi tulemine, nende peale mõtlemine, meenutamine muudab meid õnnelikumaks, kui mingi asja omamine. Kogemused täidavad meid heade emotsioonidega pikemaks ajaks, mistõttu meie üldine õnne- ja heaolutunne suureneb. Huvitav fakt on ka see, et enda isikliku kogemuse jagamine sõprade või lähedastega aitab ka teistel oma õnnetunnet suurendada.

Selleks, et oma kogemust osata hinnata, on hea kasutada ka ettekujutamise tehnikat, mõeldes sellele, et milline oleks Su elu, kui Sa näiteks poleks käinud mõnel reisil, poleks kohanud oma kallimat, poleks vahetanud töökohta, kolinud vms. Kogemuste loomine on iseenesest lihtne – kinoskäik sõbraga, kallimaga kohtingule minek, päikeseloojangu nautimine, väljasõit uude kohta, lemmikloomaga mängimine ja jalutamine, põneva raamatu lugemine, emaga kohvi joomine, lastega küpsetamine, vanavanematega pildialbumi vaatamine jne.

Meditatsioon

Mediteerimine aitab meil olla hetkes, katkestada mõistuse sihitut rändamist, keskenduda, puhastada oma mõtteid, osata olla tänulik, näha headust enda ümber, tõsta tuju ning aidata parandada suhteid. Meditatsioon vajab kindlasti harjutamist, et sellest kujuneks rutiin ja elu osa. Küll aga on erinevad teadusallikad leidnud, et just see tegevus aitab inimestel saavutada heaolu ja õnnetunnet ning seda ka pikaajaliselt säilitada. Meditatsiooni praktiseerimiseks on tänapäeval olemas näiteks erinevaid mobiilirakendusi (Headspace, Synctuition, Calm jt), mille abil seda enda jaoks lihtsamaks ja kättesaadavamaks muuta

Oma tugevuste rakendamine

Ka töö võib meid muuta õnnelikumaks, kui meie töö võimaldab meil kasutada neid isikuomadusi ja oskusi, mida me peame enda tugevusteks. Tehes seda, mida me naudime võime olla suutelised pidama tööd oma kutsumuseks. See omakorda suurendab võimalust, et oma tööd tehes saavutame flow seisundi. Selles seisundis tunneme ennast energiliselt, suudame olla fokusseeritud ülesannetele, oleme saavutushimulised ja tunneme sisemist rahulolu. Flow seisundis tihtilugu aeg justkui lendab, sest me teeme just neid tegevusi, mis on meie jaoks küll väljakutselised, kuid me tunneme, et me saame nendega edukalt hakkama ja saavutame midagi suurt ja olulist.

Aeg ja sotsiaalne kontakt

Rohkema aja omamine teeb meid õnnelikumaks. Inimesed väärtustavad paraku tihti raha rohkem, kui aega. Küll aga on teadusuuringud leidnud, et kasvõi näiteks ekstra tund aega kohvikus veetmine teeb meid õnnelikumaks, kui lisaraha teenimine. Kui meil on võimalus veeta aega oma lähedastega, luues uusi mälestusi ja jagades kogemusi, siis see teeb meid veelgi õnnelikumaks. On leitud, et kasvõi koos hea koogi söömine, filmi vaatamine või jalutamine teeb meid õnnelikumaks, kui nende asjade nautimine üksinda. Lisaks võib meie õnnetunnet suurendada mitte ainult lähedaste, vaid isegi võõraste inimestega vestlemine ja mõtete vahetamine.

Trenn ja uni

Füüsiline aktiivsus aitab vähendada stressi, depressiooni, parandada ajutööd ja kognitiivset taju. Samuti aitab treening meil paremini õppida, keskenduda ja lahendada ülesandeid ning parandada mälu. Treeningust saadav efekt pole hea mitte vaid meie füüsisele, vaid ka meie vaimsele heaolule. Piisav uni tagab meile ilusa välimuse, hea enesetunde, parandab ajutööd, aitab meil paremini õppida ja töötada, aitab saavutada paremaid tulemusi, tõstab tuju ja suurendab keskendumisvõimet. Olles välja puhanud, oleme õnnelikumad, positiivsemad ja suhtume kõigesse paremini. Uni aitab meil mällu talletada uut õpitud infot, omandada uusi oskusi ja teadmisi. Kui oleme pikalt unevaeguses, siis suurenevad erinevad haiguste riskid, sealhulgas depressioon, ärevus, infarktioht, diabeet, kaalutõus ja vähk.

Harjumuste kinnistamine heaolu suurendamiseks

Selleks, et saaksime eelpool nimetatud heaolu suurendavaid tegevusi oma igapäevaellu kaasata, on oluline luua endale kindel rutiin. Nende tegevuste kinnistamiseks peab meil olema sobiv ümbruskond, mis aitab meil neid tegevusi pidevalt korrata, meeles pidada ja hoiab meid reel. Näiteks, kui me tahame hakata kirjutama üles, mille üle me oleme tänulikud, siis oleks mõistlik hoida enda käeulatuses enda märkmik. Hea on panna endale meeldetuletusi enda kalendrisse või telefonisse. Näiteks rakenduse meeldetuletus mediteerimiseks, õigel ajal magama minekuks, trennitegemiseks, sõpradega suhtlemiseks, kindlale ülesandele keskendumiseks, enda tugevuste arendamiseks jne. Hea on harjumuse kinnistamiseks kaasata endaga ka lähedane, partner või sõber, et üheskoos püüelda oma uue eesmärgi või harjumuse kinnistamise suunas. Üksteisele saab olla toeks ning teineteist motiveerida.

Endale uue harjumuse loomises tuleb aga samuti olla piisavalt konkreetne ja täpne. Selleks, et eesmärk oleks realistlik, peaksime need seadma saavutatavatena. Hea on panna täpselt paika, millal, kus, kuidas, kellega ja mis tingimustel hakkab uue harjumuse loomine. Näiteks: iga õhtu enne magama minekut kirjutan märkmikusse, 3 korda nädalas õhtul kell 19.00 teen trenni, 5 korda nädalas hommikul kell 7.30 mediteerin jne. Kui eesmärk on piisavalt hästi paika pandud, lahti kirjeldatud ja ajaliselt määratletud, siis oleme suurema tõenäosusega valmis neid täitma.

Saavuta heaolu ja õnnelikkus pikaajaliselt

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õnnelikkuse suurendamiseks ja heaolu saavutamiseks võivad need väljatoodud viisid tunduda iseenesestmõistetavad, kuid me alatasa ei teadvusta endale, et me tegelikult ei pööra nendele tegevustele nii palju tähelepanu, kui me tegelikult võiksime. Püüdes teadlikult suurendada oma elus rohkem tänutunnet ja lahkust, sotsiaalset kontakti, oma tugevuste rakendamist, hetkede nautimist, füüsilist aktiivsust, und ja meditatsiooni liigume igapäevaselt suurema heaolu ja õnnetunde saavutamise suunas.

Kasutatud allikad

Lisalugemist ja vaatamist


 

Sulge

MyFitness uudiskiri

Liitu MyFitnessi uudiskirjaga ja oled alati kursis meie uuemate treeningute, klubi uudiste ja koostööpartnerite heade pakkumistega!

 

Tutvu meie privaatsusteatega.

Sulge

Unustasid salasõna?

Privacy Preference Center

Close your account?

Your account will be closed and all data will be permanently deleted and cannot be recovered. Are you sure?