MyFitness rühmatreener Mari Eek jagab praktilisi soovitusi, kuidas muuta uusaastalubadused püsivaks treeningrutiiniks. Uue aasta algus toob kaasa palju häid kavatsusi, kuid nende elluviimine nõuab teadlikkust, järjepidevust ja rõõmu liikumisest.
Aasta lõpp ja uue algus on ikka olnud aeg möödunule tagasi vaatamiseks, kokkuvõtete tegemiseks ning uute sihtide seadmiseks. Põhjamaiselt pikkadel ja pimedatel talveõhtutel on hea mõtiskleda olnu üle, teha plaane ning unistada. Uue aasta künnisel – nagu kombeks inimestel kõikjal üle maailma – antakse uusaastalubadusi.
Kes meist poleks lubanud hakata uuel aastal rohkem liikuma ja regulaarselt spordiga tegelema? Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste järgi peaks täiskasvanu oma nädalasse mahutama vähemalt 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega liikumist või 75–150 minutit kõrge intensiivsusega treeninguid. See tähendab sisuliselt kaht-kolme intensiivset treeningut nädalas – ettevõtmist, mis ei tundu sugugi võimatu.
Miks head plaanid katki jäävad?
Ometi kipuvad alguses suure innu ja entusiasmiga tehtud plaanid üsna ruttu unarusse jääma. Tegutsemishoog raugeb ja lubadused ununevad. Statistika kinnitab seda kogemust: Ameerikas läbi viidud uuringu järgi annavad peaaegu pooled inimesed uusaastalubadusi, kuid vaid kaheksal protsendil õnnestub neist kinni pidada. Rohkem kui kolmandik ehk 35% lubadustest murtakse juba enne jaanuari lõppu.
Kui see kõlab tuttavalt, siis enesetunnet see küll paremaks ei tee ega eesmärgile lähemale aita.
Kuidas lubadustest kinni pidada?
Julgen väita, et igaühe jaoks leidub sobiv treening, mille algust tõesti pikisilmi ootad – see tuleb lihtsalt üles leida. Seepärast julgustan proovima erinevaid spordialasid ja treeningstiile. Valik on lai ja võimalusi palju.
Suured muutused ei toimu üleöö. Iga asi võtab aega ning just kannatlikkus ja järjepidevus on eesmärkide poole liikumisel võtmetähtsusega. On kindlaks tehtud, et harjumuse tekkimiseks kulub umbes 3–4 nädalat. Seetõttu ongi kõige suurem väljakutse just see esimene kuu.
Sea sisse kindel treeningrutiin ja jälgi oma plaani vähemalt kuu aega. Edasi peaksid asjad juba ladusamalt minema. Ära unusta seejuures ka puhkepäevi ning edusammude korral kiida ja premeeri ennast – see aitab motivatsiooni hoida.
Samuti on lihtsam pidada kinni ühest või kahest lubadusest kui korraga suure hulga eesmärkidega rinda pista. Tasub meeles pidada, et positiivsed emotsioonid on palju tõhusamad motivaatorid kui hirm. Seepärast soovitatakse väljakutsetega silmitsi seistes keskenduda heale.
Miks sportimine on oluline?
Füüsilisel aktiivsusel on hulgaliselt positiivseid mõjusid:
- see tugevdab immuunsüsteemi,
- vähendab stressi ja ärevust,
- tõstab meeleolu ja parandab unekvaliteeti,
- aitab leevendada depressiooni sümptomeid,
- pidurdab või isegi pöörab tagasi vanusega kaasnevaid protsesse.
Aju-uuringud on näidanud, et füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.
Millal on õige aeg alustada?
Öeldakse, et parim aeg muutusega alustamiseks oli eile, paremuselt järgmine aeg on täna. Tegelikult ei pea uut algust ootama aastavahetuseni – miks ei võiks see olla täna? Kohe? Praegu? Või veelgi enam: miks ei võiks uus algus olla iga päev?
Naerata!
Ja viimaks – ükskõik millise väljakutsega sa parasjagu silmitsi seisad, naerata. Luban, et nii on eesmärgini jõuda lihtsam.
Kohtumiseni trennisaalis!
