Treening annab kehale vajaliku koormuse, kuid füüsiline areng ei sünni ainult saalis. Järgmine töö algab pärast viimast seeriat, ehk siis, kui kehal on võimalus taastuda. Just taastumise käigus kohaneb organism koormusega, vabaneb pingetest ja loob aluse järgmisteks edusammudeks. Selles protsessis on uni üks olulisemaid, kuid sageli alahinnatud tegureid.
Iga treening esitab kehale väljakutse, koormates nii lihaseid kui ka närvisüsteemi. See ongi arenguks vajalik, kuid ilma piisava puhkuseta ei saa keha sellest kasu lõigata. Une ajal toimuvad taastumisprotsessid, mis aitavad lihastel tugevneda ja närvisüsteemil rahuneda. Kui uni jääb lühikeseks või on katkendlik, annab väsimus endast trennis olles endast peagi märku. Jõud langeb, liigutused muutuvad aeglasemaks ja keskendumine hajub.
Lihasvalu ja väsimus ei ole alati hea treeningu märk
Paljud treenijad seostavad treeningjärgset lihasvalu eduka trenniga. Tegelikkuses ei tähenda püsiv valulikkus ja raskustunne alati arengut. Pigem on see hoopis märk sellest, et keha pole eelmisest koormusest täielikult taastunud. Kui puhkus jääb ebapiisavaks, venib taastumisaeg pikemaks ning järgmised treeningud võivad tunduda üllatavalt rasked, isegi siis, kui koormust pole suurendatud.
Järjepidev areng ei sünni pidevast „läbi surumisest“, vaid tasakaalust treeningu ja taastumise vahel. Keha vajab aega, et pingutusest välja tulla, kohaneda ja tugevamaks muutuda. Piisav ja kvaliteetne uni aitab vältida kroonilist väsimust ning toetab treeningutel head enesetunnet ja sooritusvõimet.
Uni ja liikumine – kaks teineteist toetavat tegevust
Kvaliteetne uni ja regulaarne liikumine toetavad teineteist rohkem, kui sageli arvatakse. Mõõdukas ja järjepidev treening aitab kehal päeva lõpuks rahuneda ning loob eeldused sügavamaks ja paremaks uneks.
Oluline roll on ka treeningu ajastusel. Õigel ajal tehtud treening annab energiat ja parandab unekvaliteeti. Väga intensiivne hilisõhtune koormus hoiab keha aga kauem erksana ning võib seetõttu hoopis uinumise aega edasi lükata. Seepärast tasub oma treeningrütmi teadlikult jälgida ja leida just see aeg, mis toetab nii liikumist kui ka puhkust.
Taastumine saab alguse igapäevastest harjumustest. Keha tunneb end kindlamalt, kui päevadel on sarnane rütm ning magamamineku- ja ärkamisajad püsivad võimalikult ühesugused. Kui organism harjub kindla rütmiga, muutub ka uinumine sujuvamaks ja uni sügavamaks.
Sama tähtis on see, kuidas päev lõpeb. Rahulik tempo, teadlik aeg iseendale ja väikesed õhtused rituaalid aitavad kehal märgata, et on aeg puhata. Kui õhtu pakub närvisüsteemile võimaluse rahuneda, saab uni teha oma tööd ning valmistada keha ette järgmiseks aktiivseks päevaks
Magamiskeskkond loob eeldused heaks uneks
Lisaks igapäevastele harjumustele mõjutab une kvaliteeti ka magamiskeskkond. Vaikus, hämar valgus ja sobiv temperatuur aitavad kehal öösel päriselt puhata. Väga oluline roll on siinkohal ka magamisasemel. Kui madrats ei toeta keha loomulikku asendit, jääb uni rahutuks ning hommik algab kange selja või väsimustundega.
Kehale sobiv madrats aitab hoida selgroogu neutraalses asendis, vähendab öiseid keeramisi ja kehaasendi muutmist ning loob parimad tingimused sügavamaks uneks. Nii saab keha öösel teha seda, milleks uni on mõeldud – taastuda, rahuneda ja koguda energiat uueks päevaks. Hea uni toetab treeningust taastumist ja aitab järgmisel päeval end värskemana tunda.
Treening ja uni moodustavad terviku. Liikumine annab kehale vajaliku väljakutse, uni aitab sellega kohaneda ja tugevamaks muutuda. Just tasakaal pingutuse ja puhkuse vahel loob aluse kestvatele tulemustele ja heale enesetundele – nii treeningsaalis kui ka igapäevaelus.
MyFitness liikmetele on kõik Sleepwelli tooted 20% soodsamad. Soodustuse kasutamiseks kasuta ostu sooritamisel salakoodi MYFITNESS. Kampaaniaperiood 1. jaanuarist 31. märtsini.
Artikkel on valminud koostöös Sleepwelliga.
