Ironman ei ole lihtsalt võistlus. See on tõeline rännak, kus sportlane paneb proovile nii oma keha, kui ka vaimu. Meie imelised treenerid Pavel, Kaisa ja Aleksandr jagasid oma kogemusi ja nõuandeid, kuidas valmistuda Ironmaniks vaimselt ning kuidas rakendada samu põhimõtteid ka igapäevaelus.
Vaimse ettevalmistuse roll: rohkem kui lihtsalt sport
Pavel toob välja, et iga Ironmani kogemus õpetab midagi uut. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vaimne häälestus on tema sõnul sama oluline kui lihastreening. Näiteks aitab võistluspäeva varustuse nimekiri maandada ärevust ning võistlusplaani olemasolu annab tunde, et olukord on kontrolli all.
„On täiesti normaalne ja isegi natuke mõnus tunda ärevust enne oma esimest starti. Peamine on mitte sattuda paanikasse ja mitte läbi põleda juba enne, kui võistlus algab. Iga kogenud sportlane leiab aja jooksul enda jaoks sobivad rituaalid ja psühholoogilised nipid.“
Kaisa rõhutab, et vaimse poole treenimine käib käsikäes füüsilisega. Rasked treeningud ja väiksemad võistlused annavad talle signaali, et keha on rohkem valmis, kui ta vahel ise arvab.
Aleksandr, kes valmistub oma esimeseks Ironmaniks, kirjeldab vaimset valmisolekut kui võimet kohaneda. Olgu selleks ootamatu vigastus, rahaline pinge või ajapuudus. Tema kogemus näitab, et paindlikkus, loovus treeningutel ja toetus lähedastelt on võtmetegurid, mis aitavad vaimset tasakaalu hoida.
Stress, hirmud ja kahtlused – kuidas nendega toime tulla?
Kõik kolm treenerit tõdevad, et stress ja kahtlused on lahutamatu osa Ironmani teekonnast. Pavel ütleb otse: „Võistluseelne ärevus on täiesti normaalne – ja isegi mõnus! Proovi nautida seda tunnet ja mäleta: kõik tunnevad seda. Ka need, kes teevad oma kümnendat Ironmani.“
Kaisa jagab oma kogemust vaimse enesetestimise kohta:
„Stressi ja kahtluste korral testin end samamoodi. Viin end ebamugavatesse olukordadesse, et näha, kas mingisugused probleemid või stressiallikad on mu peas kinni või on päriselt miski, mille pärast peaksin muretsema.“
Ta rõhutab, et vaimne väsimus on tihti alahinnatud ja vajab samasugust tähelepanu nagu füüsiline kurnatus.
„Vahel on vaimne stress tegelikult tõsisem, kui me seda arvame. Vaimse stressi ja väsimuse korral tuleb võtta aeg maha täpselt samamoodi nagu füüsilise stressi puhul.“
Kaisa sõnul hakkavad vahetult enne võistlust pähe tulema irratsionaalsed hirmud, mida tuleb teadlikult vaidlustada:
„Mina isiklikult tean enda kogemusest, et enne võistlust hakkan ma mõtlema välja ja ette kujutama vigastusi, valusid, jms. Ehk põhiliselt sisendan ma endale, et olen rasket tööd teinud terve ettevalmistusperioodi ja mu keha on selleks valmis.“
Aleksandri meelest on suureks stressiallikaks ootamatud kulutused ja aja nappus. Ka selle koha pealt soovitab ta olla loov ning enda näitel laenas varustust, muutis treeninguid ja seadis väiksemaid vahe-eesmärke, mis on olnud abiks motivatsiooni säilitamisel.
Mida Ironman õpetab eluks?
Kaisa usub, et kui oled kord oma piire testinud mõnel kestvusalal tundub kogu ülejäänud elu natuke lihtsam. Distsipliin, iseseisvus ja keskendumisvõime kanduvad üle ka tööellu, peresuhetesse ja isiklikesse väljakutsetesse. Aleksandr lisab, et distsipliin, mille sportlasena omandad, avaldub hiljem ka näiteks tööeetikas ja ajaplaneerimises. Näiteks kui suudad hommikul vara tõusta, et treenida enne tööpäeva, kandub see distsipliin üle ka tööülesannete või pereelu korraldamisse. Tööandjad ja kolleegid hindavad sellist usaldusväärsust ja järjepidevust.
„Arvan, et Ironmaniks treenimine kujundab sind mitte ainult sportlasena, vaid ka inimesena. Sport arendab iseloomu, vastupidavust ja oskust aega planeerida – omadusi, mis on väärtuslikud ka väljaspool spordimaailma. „
