Kuidas kuulmisvõimetud inimesed trennides hakkama saavad?

MyFitness spordiklubides käib trennis ka mitmeid kurte. Küsisime neilt, kuidas nad trennides hakkama saavad ning missugused oleksid nende nõuanded ja tähelepanekud kuulmispuudega inimestele treeningute mõnusamaks muutmisel. Küsimustele vastasid Kristel, Argo, Aire, Martin ja Merike.

Kuidas kurdid trennis "kuulevad", muusikat tunnetavad/tajuvad?

Kuulmispuudega inimesed tajuvad rütmi ja tunnetavad muusikat erinevalt. Mõned kasutavad trennis kuuldeaparaate, mille abil nad kuulevad muusikat. Seevastu kurdid, kes kuuldeaparaati ei kasuta, tajuvad muusikavibratsiooni kogu kehaga. Korduv muusikarütm jääb ajapikku meelde ja selle järgi saabki trenni teha.

Kas on võimalik omale muusikat ette kujutada?

See sõltub kuulmispuudest — on inimesi, kes iga päev muusikat kuulavad ja selle abil teavad, mis on muusika. Kui küsida kurdilt muusika kohta, siis teeb see sama välja, kui küsida pimedalt, mis värvi on taevas. Muusikat saab aga „näha” inimeste liikumise abil — kas nad liiguvad aeglaselt, kiiresti, energiliselt vmt.

Missugune trenn on algajale kurdile kõige lihtsam?

Algajale treenijale on kõige lihtsamad trennid BodyPump, AquaMix ja spinning, sest need trennid ei vaja eriti liikumist ja trennivõtted saab vajadusel enne ette näidata. Kõik sõltub ka treenerist, kui hästi ta oskab oma trenni edasi anda. Kuulmispuudega inimene läheb sellesse trenni, kus ta teab, et treener oskab mõnede viibete/žestide abil ette näidata või seletada, mis treenijaid ees on ootamas. Rahulikumad trennid nagu BodyBalance ja Pilates on treeningutega  alustamiseks samuti head, aga selles trennis on jällegi raske treenerit jälgida, kui peab olema pea alaspidi või pikali.

Missugused trennid on kurtide lemmikud?

Kõige rohkem käiakse niisugustes trennides nagu BodyPump, BodyAttack, BodyJam ja nüüd ka BodyCombat. Veel on lemmikuteks rahulikud BodyBalance’i ja Pilatese trennid. Vanemad kurdid käivad rohkem AquaMixi trennis, spinningus käiakse vastupidavust treenimas. BodyJami, BodyAttacki ja BodyCombati trennides saab tugeva muusikavibratsiooni abil end liikuma panna. Kuulmispuudega inimesed on üsna emotsionaalsed ja neile on need mõnusad väljaelamise trennid. Mõnele meeldib proovida erinevaid trenne, enne kui oma lemmiktrennide juurde jäädakse. Väga palju käiakse ka jõusaalis. Lemmikklubiks on kurtidel välja kujunenud MyFitness Rocca al Mare, kus saab ujuda ja mullivannis mõnuleda ning uudiseid viibelda.
 
Mis on kurdile trennis kõige raskem?

Kui  on väga vaikne muusika, siis ei taju põrandavibratsiooni; kui on pime saal, ei näe treeneri suupilti; kui  treener  enne uut harjutust ette ei näita, siis järgmist harjutust on raske ette aimata. Mõnikord on ebamugav uude trenni minnes treenerile teatada, et ei kuule. Kui see aga ütlemata jätta, siis on trenni ajal juhtunud, et pöördutakse kurdi poole ja ta lihtsalt vaatab otsa. Treener saab alles pärast teada, et inimene ei kuule. Oleme mõelnud, et treenerid võiksid osata lihtsaid viipeid/žeste, siis oleks kuulmispuudega inimesel lihtsam treenerit jälgida.
Kõige raskem on seni olnud DanceStepi trenn, kus on palju liigutusi ja keerutamisi ning seetõttu väga raske treenerit jälgida.

Kuidas treener kurti vajadusel aidata saab?

Treener võiks trenni ajal kasutada viipeid/žeste või appi võtta oma kehakeele, et ka kurt saaks aru, mida tegema peab või mis nõuandeid treener jagab. Pärast trenni võiks parandada vigu, kui trenni ajal ei saa individuaalselt tegeleda. Kuulmispuudega inimestega suheldes on tähtis silmkontakt ja et treener räägiks aeglaselt. Tahaksime tänada Martinit, kelle trennis on mõnus käia, kuna ta oskab ainukesena viipekeelt. Viipekeelt ei ole raske õppida, oleksime tänulikud, kui ka teised treenerid mõned vajalikud viiped/žestid oma trenni jaoks ära õpiksid, siis on lihtsam kuulmispuudega inimesega suhelda. Samas, kui treener ei oska viipekeelt, siis on abiks treeneri suupildi jälgimine, aga siis peab treener aeglaselt rääkima.

Kas oskate anda häid nõuandeid kuuljale, kellel on vilets rütmitaju/muusikatunnetus?

Kõigile ei ole antud lauluhäält, nii ei ole ka paljudel rütmitaju, aga seda saab arendada. Kellel on vilets rütmitaju/muusikatunnetus, siis on soovitav treenerit matkida ja oma keha liikuma panna. Matkides areneb kindlasti ka rütmitaju.

Kommentaare ja tähelepanekuid eelnimetatud teemal jagab MyFitness spordiklubi treener Martin Kõrv.

Mis ajendas Sind viipekeelt õppima?

Viipekeelt olen õppinud isiklikust huvist. Selle aasta alguses käis mul trennis kaks kurti klienti. Nad käisid niisama proovimas ning klubiga ei liitunud. Tookord mõtlesin, et välismaalastega saab suhelda inglise, saksa, soome või mõnes muus keeles, mida mõlemad valdame, kuid viipekeelsete inimestega saan suhelda vaid paberi ja pastaka abil. Mõnda asja saab ka kehakeelega selgeks teha, kuid sellisel juhul ei saa kindel olla, kas sõnum jõuab saajani ja samuti ei nimetaks ma kehakeele kasutamist suhtluseks. Kuidas näiteks kehakeeles küsida, milliseid treeningstiile oled varem harrastanud või kuidas oleks võimalik saada aru kliendi murest, et teatud harjutust tehes tunneb ta põlves valu, ja kuidas sellele kehakeeles vastata? Paberi ja pliiatsiga suhtlemine on väga aeglane ja tüütu ja neid pole ka alati käepärast. Hakkasin mõtlema, et vaegkuuljatel või kurtidel ei olegi eriti võimalusi treeneriga suhelda, kuna mul antud hetkel ei tulnud meelde ühtegi treenerit Eestis, kes töötaks spordiklubis ja oskaks viipekeelt. Mõtlesin siis, et õpiks ära kas või põhilised viiped. Kurtide Liidust sain Merike Mändsoo kontakti, kes oli lahkesti nõus mulle viipekeelt õpetama. Leppisimegi kokku, et kord nädalas hakkan tema juures eraõppes käima. Kõigil kurtidel ei ole kõne väga selge ja arusaadav, see on kuuljate omast erinev ja alguses ei pruugi sellest aru saada, kuid Merike räägib suurepäraselt, tema kõnest arusaamisel pole mingeid probleeme. Nii ta mind õpetaski, ütles sõna ja näitas viibet, mina tegin järele ja jätsin meelde. Kui viibet valesti tegin, siis ta parandas jne. Samal ajal hakkasin suhtlema ka teiste kurtidega ja käisime koos niisama õhtuti väljas ja „lobisesime”. Alguses oli neil minuga muidugi väga raske suhelda, sest sõnade viipeid teadsin vähe ja enamus sõnu tuli üksteisele arusaadavaks teha sõrmendamise teel. Sõrmendamine on sõnade tähthaaval nn õhku kirjutamine. Igale tähele tähestikus vastab kindel käemärk. Õnneks olid kurdid kannatlikud ja näitasid alati peale sõna tähthaaval sõrmendamist ka vastavat viibet, mille meelde jätsin. Õppimise ja praktika käigus omandasin järjest uusi viipeid ja õpitud viiped kinnistusid. Praktika käigus õpib inimene kõige paremini, vahepeal ei möödunud peaaegu päevagi, kus poleks mõne viipekeelse inimesega mitu tundi suhelnud. Mida rohkem viipekeelt õppisin, seda rohkem hakkas see mind huvitama. Viipekeel erineb täielikult kõikidest keeltest, mida siiani olen õppinud, see on hoopis teistmoodi ja väga huvitav.

Kuidas viipekeeleoskus treeneritööd täiendab?

Treeneritööd aitab viipekeeleoskus täiendada sellega, et saan viipekeelsete klientidega vabalt suhelda.
 
Mille järgi sa aru saad, et trennis teeb kaasa inimene, kes ei kuule, ning kuidas neile vajadusel nõuandeid jagad?

Klubiga liitunud kurte ja vaegkuuljaid tean ma kõiki nimepidi ning tunnen juba kaugelt ära,  aga kui trenni peaks sattuma uus inimene ja ta kohe ise ei ütle, et ta ei kuule, siis ei pruugigi aru saada. Reeglina eristab kurte ja kuuljaid see, et kurdid jälgivad treenerit väga tähelepanelikult ja eriti just treeneri suupilti. Kuuljad nii tähelepanelikult treenerit ei jälgi, kuna nad saavad palju infot ka kuulmise teel ja ei pea pidevalt treeneriga silmsidet hoidma, et teada, mis järgmiseks tuleb või mida nüüd teha on vaja. Kui muidu ei pruugi kurti inimest kuuljate seast ära tunda, siis juhul kui ta treenerit ei näe ja treener annab suuliselt mingi juhise harjutuses midagi muuta, siis kuuljad teevad kohe vastavalt saadud juhisele, kurt inimene võib aga jätkata eelnevat tegevust kuni ta silmadega märkab või keegi talle märku annab. Näiteks BodyBalance’is on lõpus lõdvestuse ja meditatsiooni osa. Sellel ajal on väga vaikne, ilma bassideta muusika. Seda muusikat ei pruugi kurt inimene läbi põranda helivõngete tajuda. Kuna lõdvestuse ja meditatsiooni ajal lamavad reeglina kliendid suletud silmadega põrandal, siis selle lõppedes ei kuule kurt inimene treeneri häält, mis annaks talle infot selle kohta, et treening on lõppenud ja nii võib juhtuda, et kliendid tõusevad juba istuli ja püsti ja hakkavad oma asju kokku korjama ja saalist lahkuma, kui kurt inimene veel põrandal edasi lamab. Seda, et kurt klient pikalt üksi lamama jääb, juhtub siiski harva, reeglina tajuvad nad põrandal liikumist, kui teised püsti tõusevad, või siis annan ma ise või keegi teine neile kaastreenijaist kerge käepuudutusega märku, et trenn on lõppenud.

Kuuljad kliendid võivad julgelt vaegkuulja või kurdi kliendiga soovi korral suhelda ja paljud teevadki seda. Mitmed kuuljad kliendid suhtlevad kurtide klientidega enne ja pärast trenni. Kui vaiksel hääletoonil rääkida ja korralikult suud liigutada, loevad kurdid väga hästi huultelt ja saavad kenasti aru. Kui on arusaamatusi, siis olen tõlkimisel heameelega abiks!